Kalma saun

 

http://www.kalmasaun.ee/

Kalma saun oli üks ammune mõte. Sõbrad kalamajakad on sel teemal juba korduvalt mõtisklenud – et mis seal ikkagi sees on. On pakutud, et saun on üldse kinni või et seal tegeledakse asjadega, millega saunades tegeldi keskajal… Siis muidugi spekulatsioonid selle üle, milline on Kalamaja avaliku sauna interjöör. Minul kangastuvad märksõnaga “avalik saun” kohe Jannseni sauna kivipingid ja metallkausid. K. pakkus jälle, et seal peavad vähemalt olema kullast basseinid, arvestades, mis klientuuri uksest teinekord väljumas on nähtud. 

Kuna D.-l oli tulemas sünnipäev, siis otsustasime ta sünnipäevapeo eelse üllatusena sauna viia. Algul luiskasime, et meil on ta kavas matkale viia – võtsime isegi suured seljakotid pettemanöövriks kaasa. Muuseumis sai tal silmad kinni seotud ja avatud alles sauna eeskojas. D.oli veidi desorienteeritud, kuid jagas fuajeesse sisenedes kohe ära, millega tegu – õnneks talle meie üllatus meeldis (erinevalt udujutust matkale minna). 

Kalma saun on Tallinna vanimaid siiani tegutsevad saunasid – ehitusaasta 1928 on ta tänaseks ka kultuurimälestiste registrisse upitanud. Fuajees on säilinud mõningaid originaalelemente, kuid nii meie kergenduseks kui pettumuseks on saunaruumid modernselt renoveeritud. Saunamees tervitas meid väga sõbralikult ega teinud teda ka tõredamaks meie eht-turistilik käitumine. Pilet on huvitaval kombel naistele kaks eurot soodsam kui meestele (6/8), kuid teati rääkida, et meestel on kaks erinevat leiliruumi, sh üks puuküttega. Ostsime ka värske viha ja suundusime sauna!

Võrdlus Jannseni saunaga on üsna kohane, sest ka Kalma saunas on väga palju sarnast – puukappidega riietusruum, kivipinkidega pesuruum. Kapi avamiseks siiski saunanaisele hüüdma ei pidanud ja pesukausid olid plastikust. Ehkki pesuruum oli suhteliselt alles renoveeritud, siis riietusruumis oli röögatu ja veidi naeruväärne 90ndate kamin, linoleumist ja lakkpuidust seinadest rääkimata.

Saun on valge ja ruumikas, rahvast ei olnud ka kuigi palju. Et väljas valitses sel hetkel veel kuumalaine, jäi leilivõtmine vähemalt mul üsna lühikeseks. Elektrikeris oli puupingid nii kuumaks kütnud, et seal ei saanud õieti jalgugi maha panna. Õnneks sai pärast kohe pesuruumi pisikesesse basseini hüpata – see oli täitsa ootamatu luksus. 

Arutasime isekeskis, et kes ikkagi tänapäeval säärastes avalikes saunades veel käivad. Kalamaja on ilmselt küll ka üks neid paiku linnas, kus pesemisvõimalus osades majades puudub, mistõttu see võib paljudele olla ainsaks kodulähedaseks pesupaigaks. Kui tundus, et pärastlõunasel ajal oli seal siiski ka neid, kes lihtsalt mõnu, mitte vajaduse pärast olid tulnud (hind on iganädalaseks saunaskäiguks ka veidi krõbe). Riietuskappe oli üsna vähe, nii et võimalik, et meie ekskursiooni tõttu jäi mõni püsikunde ukse taha ootama. Segasime vist oma elevil olekuga nii mõnegi eakama saunalise rahulikku saunaskäiku, kuid kõik olid siiski sõbralikud. Mind hämmastas ainult üks ema, kes oma umbes kolmeaastase lapse üksipäini basseiniäärele kõlkuma jättis – isegi täiskasvanu jaoks oli see üsna ebameeldivalt kõrge ronimine. 

Vihtlemisest loobusin ka, sest leiliruumis oli tõesti kuum. Pärast libistasime riietusruumis kamba peale ühe õlle ära ja olime endaga rahul. Oli meeleolukas ja tore saunaskäik – Kalma sauna julgen soovitada! D. pakkus pärastpoole järgmisteks saunakekskursioonideks hopis eksootilisemaid variante – Tuulemaa tänava sotsiaalmaja sauna ja veel mingit Telliskivi kandi sauna. Pakuks, et nende saunade odava hinna tõttu on seal hoopis rohkem ahhetada ja ohhetada…

Elagu avalikud saunad!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s